Dálkkádatrievdan ovdána gaskamearálaččat jođáneappot sápmelaččaid ruovttuguovllus, mii dahká dan váikkuhusain earenoamáš mearkkašahttin sápmelaččaide. Ovttaáigásaččat dálkkádatdoaimmaid ja ruoná sirdašumi leahtoheapmi duddjo deaddagiid álggahit ovdamearkka dihte ruvke- ja energiijaprošeavttaid sápmelaččaid guovlluin. Dáid ákkaid vuođul sápmelaččaid rivttiid vuhtiiváldin dálkkádatpolitihkalaš mearrádusdahkamis lea earenoamáš dehálaš.
Riikkaidgaskasaš rievttis lea váfistuvvan gáibádus eamiálbmogiid friddja ja dihtui vuođđudeaddji ovddalgihtii miehtamii (Free, Prior and Informed Consent, FPIC) sihke riektái váikkuhit sin guovlluineaset ollahuhttinvuloš birasprošeavttaide.
Riikkaidgaskasaš ovdáneami mielde Suomas váfistuvvoje sápmelaččaid vuoigatvuođat jagi 2022 dálkkádatláhkaođastusas. Dálkkádatlága ollahuhttimii gullet goitge en hástalusat, mat váikkuhit maid eamiálbmogiid rivttiid ollahuvvamii. Dasa lassin dálkkádathálden ráhkada máŋggadássásaš vuogádaga, mas álbmotlaš láhkaásaheapmi, EU-riekti ja riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat giessasit oktii. Dán ollislašvuođas sápmelaččaid rivttiid vuhtiiváldin – earenoamážit EU dálkkádatláhkaásaheami ollahuhttimis – gáibida en ovdánahttima.
Dát blogga geahčada dálkkádatlága njuolggadusaid, mat laktásit sápmelaččaid rivttiide, ja daid ollahuvvama earenoamážit ođđa dálkkádatdoaimmaid válmmastallamis. Geahčadeami guovddážis leat alimus hálddahusrievtti ođđajagimánu 2025 addin dálkkádatčoavddus sihke ođđa, dálkkádatlága mieldásaš dálkkádatpolitihkalaš plánaid ráhkadeapmi.
Jagi 2022 dálkkádatláhka váfistii sápmelaččaid rivttiid
Suoma vuosttaš dálkkádatláhkii (609/2015) eai gullan namalaš mearrádusat sápmelaččaid vuoigatvuođain. Dan sadjái geasset 2022 vuoibmái boahtán ođđa dálkkádatláhka (423/2022) buvttii mielddistis máŋggaid elemeanttaid, mat váfiste sápmelaččaid rivttiid. Ođastusa duogábealde váikkuhii riikkaidgaskasaš ovdáneapmi, mii deattuha eamiálbmogiid ábas ja mearkkašahtti oassálastima dorvvasteami. Ovdamearkka dihte ON ekonomalaš, sosiálalaš ja čuvgehuslaš rivttiid bearráigeahčči komitea (ESČ-komitea) attii Supmii ávžžuhusa váfistit sápmelaččaid sajádaga eamiálbmogin ja dorvvastit sin oassálastinrievttiset (E/C.12/FIN/CO/7, čuokkis 51).
Dáláš dálkkádatlága váibmosis lea ulbmil asttahit čitnaneutrálavuođa jagi 2035 rádjái. Dasa lassin láhka ásaha luoitounnidanulbmiliid jagiide 2030 (-60 %), 2040 (-80 %) ja 2050 (-90-95 %). Dáid ulbmiliid ollahuhtima guovddážis lea dálkkádatlága mieldásaš plánen- ja čuovvunvuogádat, masa gullet njeallje dálkkádatplána:
- Gaskaguhkes áigegaskka dálkkádatplána (KAISU)
- Eanangeavahansektora dálkkádatplána (MISU)
- Guhkes áigegaskka dálkkádatplána
- Vuogáiduvvanplána (KISS)
Lága ulbmiliidda lasihuvvui namuheapmi sápmelaččaid eavttuin bajásdoallat ja ovdánahttit iežaset giela ja kultuvrra. Lága 14 § doallá sisttis sierra njuolggadusa sámi kultuvrra ovddideamis dálkkádatplánaid válmmastallamis. Birasministeriijas lea dalle geatnegasvuohta ráđđádallat sámedikkiin, ja cealkámušat galget bivdojuvvot sámedikkis, nuortalaččaid siidačoahkkimis ja sámi dálkkádatráđis.
Dasa lassin láhkii gulai Sámi dálkkádatráđi vuođđudeapmi. Dát sorjjasmeahttun áššedovdiorgána doarju dálkkádatplánaid válmmastallama ja ovddasta sihke dieđalaš áššedovdamuša ja sápmelaččaid árbevirolaš dieđu.
Sámi nuorat dálkkádatlága ollahuhttima hástaleaddjin
Jagi 2022 dálkkádatlága ollahuhttimii leat laktásan mearkkašahtti hástalusat, main muitalit alimus hálddahusriektái (AHR) jagiid 2022 ja 2024 guđđojuvvon guokte dálkkádatváidalusa. Varraseamos, geasset 2024 guđđojuvvon váidalusa dahkkin ledje Suoma luonddusuodjalanlihttu, Luonddulihttu, Greenpeace, Amnesty International sihke Sámi nuorat.
Váidaleddjiid guovddáš argumeanta lei, ahte stáhtaráđi vátna dálkkádatdoaimmat bidjet vára vuollái ulbmiliid ollahuvvama, mat laktásit dálkkádatrievdama goahcamii. Sin mielas stáhtaráđđi lea suostan geatnegasvuođaset dahkat dálkkádatlága mieldásaš mearrádusa lassidoaimmaid dárbbus (16 §) sihke earáhuhttit dan olis dálkkádatplánaid lága eaktudan vuogi mielde (17 §).
Váidalusas deattuhuvvui Eurohpa olmmošriekteduopmostuolu giđđat 2024 addin Klimaseniorinnen-čovdosa ja olmmošrievtti oaidninvuogi mearkkašumi dálkkádatpolitihkas. Dán olis loktejuvvoje ovdan maid sápmelaččaid rievttit, mat deattuhuvvoje sihke almmolaš dásis ja stáhtaráđi dálkkádatlága ollahuhttima suostama oassin. Váidaleddjiid mielde stáhtaráđđi livččii galgan johttáhit guovddáš dálkkádatplánaid nuppástuhttinproseassa ja sihkkarastit, ahte sápmelaččaid rievttit váldojuvvojit vuhtii áššáigullevaččat – masa gullá geatnegahtton ráđđádallan sámedikkiin plánaid gárvvisteami olis.
AHR čoavddus ja váidalanrievtti ovdáneapmi
AHR guđii vuosttaš, sisdoalus dáfus dávisteaddjilágán váidalusa dutkkakeahttá geassemánu 2023 addojuvvon čovdosiin (AHR 2023:62), daningo váidalangelbbolaš hálddahusmearrádus ii lean dahkkojuvvon. Ođđasit váidalus goitge váldojuvvui dutkama vuollásažžan ođđajagimánu 2025, mii viiddidii dálkkádatlága gullevaš váidalanrievtti.
AHR goitge hilggui váidalusa. Dat gávnnahii, ahte jagi 2024 dálkkádatjahkemuitalusas leamaš namuheapmi lassidoaimmaid dárbbus ii rihkkon lága. AHR ii váldán beali sápmelaččaid vuoigatvuođaide dehe váidalusa ovttaskas čuoggáide, muhto guđii vejolašvuođa boahttevaš vuoigatvuođalaš doaimmaide, juos mearrádusdahkan lassidoaimmain ádjánivččii vugiin, mii bidjá vára vuollái lága ulbmiliid ollahuvvama.
Sápmelaččaid vuoigatvuođat ođđa dálkkádatplánaid válmmastallamis
Jagi 2025 válmmastallojuvvojit vuosttaš háve dálkkádatplánat dađi lági mielde, ahte jagi 2022 dálkkádatlága njuolggadusat leat dievaslaččat vuoimmis. Bargo- ja ealáhusministeriijas lea ovddasvástádus guhkes áigegaskka plánas ja birasministeriija KAISU:s. Sápmelaččaid oassálastinrivttiid ollahuvvan lea dál earenoamáš áigeguovdil ja bárrahiin johttáhuvvon čielggadanbargu meroštallá dálkkádatlága dulkon- ja guoskadangeavada dás maŋás.
Oassálastinrievttit máŋggadássásaš dálkkádathálddašeami oassin
Vaikko jagi 2022 dálkkádatláhka váfistii sápmelaččaid rivttiid, de daid geavada ollahuhttin lea dálkkádatlága ollahuhttinhástalusaid ja AHR dálkkádatčovdosa čuovggas en váilevaš.
Dasa lassin dálkkádatpolitihkka ja -hálddašeapmi lea Suomas máŋggadássásaš: álbmotlaš láhkaásaheami bálddas doibmet EU-láhkaásaheapmi ja riikkaidgaskasaš riekti.
Ovdamearkka dihte EU gáibidan dálkkádat- ja energiijaplánaid (NECP) olis sápmelaččaid oassálastinrievttit eai leat earenoamážit dorvvastuvvon. Ollislažžan geahčadettiin vuogádagas leat máŋggat vejolaš heittotvuođat ja ráiggit, mat sáhttet bidjat vára vuollái eamiálbmogiid rivttiid ollahuvvama.
Sápmelaččaide galget dorvvastuvvot rivttešáigasaš ja mearkkašahtti vejolašvuohta oassálastit mearrádusdahkamii, vai Suoma vuođđolága ja riikkaidgaskasaš rievtti geatnegasvuođat duođaid ollahuvvet.
Kati Kulovesi
riikkaidgaskasaš rievtti professor, Nuorta-Suoma universiteahtta
Sámi dálkkádatráđi ja Suoma dálkkádatpanela lahttu
📸 Lapin Materiaalipankki | Harri Tarvainen