Duorastaga 12.3.26 Operašuvdna Árktis, Sámiráđđi ja Lappi universiteahtta lágide bargobáji dálkkádatrievdamis Sámis, dálkkádatintervenšuvnnaid ja dálkkádaga gubbarastinčuoggáin. Anáris ordnejuvvui seamma áigge SAAMI-INDI-prošeavtta bargobádji [KN1] sihke Sámi dálkkádatráđi gullan sápmelaččaide [KN2] dálkkádatrievdama vuogáiduhttinprográmmas.
Gieđahallen Operašuvdna Árktisa dilálašvuođas doallan ságastan ee. dálkkádatrievdama váikkuhusaid sápmelaččaide ja birrasa ja kultuvrra gubbarastinčuoggáid. Sápmi lea liegganan jođáneappot go eará máilbmi, sulaid njeallje ceahki ovdaindustriijalaš áiggis. Gubbarastinčuokkis dárkkuha kritihkalaš ráji, man badjel mannan duddjo dálkkádatvuogádagas mearkkašahtti ja máhcatmeahttun nuppástusaid. Illudan go bessen doallat iežan sága davvisámegillii ja ožžonge dalán suokkardallat mot dát eŋgelasgiel doaba tipping point (suomagillii keikahduspiste) jorgaluvvolii davvisámegillii. Millii bođi iežan Sárá-áhkko-rohki váruhus mánnávuođas go čierasteimmet bulkoriin: allet čierastala beare leahtuin amaset gubbarastit. Dán sáni de heivehin dálkkádatdiehtaga doaban: gubbarastinčuokkis. Globalisašuvdna ja dálkkádatrievdan váikkuhit sámegillii ja dan atnui, muhto giella ii biso gárganeamis mielde, juos dat ii adnojuvvo.
Mat leat gubbarastinčuoggát sápmelaččaid konteavsttas ja leago gubbarastičuokkis juo mannojuvvon badjel?
Oktan gubbarastinčuokkisin adnojuvvo eananspáppa gaskaliekkasvuohtadili loktaneami badjel 2 ceahki ovdaindustriijalaš áiggi ektui. Hui mearrideaddji lea, rasttildago máilbmi gubbarastinčuoggá ng. AMOC-gubbarastinčuoggá joksama mielde, goas Davvi spábbalahki dilit earáhuvale Davvi-Atlántta garvinjođu earáhuvvama mielde. Vaikko garvinjođu bisáneapmi leanai dálá dieđuid hui eahpejáhkehahtti, de dan mielddisbuktin váikkuhusat livčče hui mearkkašahttit. Ollahuvadettiin dat sáhtálii ovdamearkka dihte luoitit Suoma dálveliekkasvuohtadiliid juobe 20 ceahki, ja dilit earáhuvale váttisin juobe galbmasii vuogáiduvvan sápmelaččaide ja sin ealáhusaide.
Lea čielggas, ahte teknologalaš čovdosat dárbbahuvvojit caggat gubbarastinčuoggáid joksama, muhto álkes eaige hálbbes čovdosat leat dálkkádatdivvumii. Sámi kultuvrii jurdda lea amas, daningo dasa ii gula luonddu vuogádagaid divvun. Ii galgga duddjot váivvi ja vahága. Dasa fas gávdno dávástus antropologaid etihkalaš prinsihpain: dutki galgá identifiseret dutkamuša váikkuhusaid, váldestelledemiid ja vejolaš áruis sihke viggat oažžut daid nu unnin go vejolaš. Muhto, dego mu okta diehtoaddiin dajai, sápmelaččathan gal leat vuogáiduvvama meaštárat. Mii leat vuogáiduvvan stáhtaide, kolonialismii, ođđa orrunguovlluide ja diliide – sápmelaččaid eallin lea leamaš geažos áigge vuogáiduvvan juoga masa.
Birrasa gubbarastinčuoggát -dehege ee. globála badjel guovtti ceahki liegganeapmi sihke mearrarávnnjiid nuppástusat leat ovttačilggolaččat. Muhto mat leat kultuvrra gubbarastinčuoggát: goas leat vuogáiduvvan nu olu, ahte vuogáiduvvama rájit bohtet vuostá? Goas máhccan ii leat šat vejolaš ja šaddá ođđa kulturfušuvdna? Okta čielga gubbarastinčuokkis vuogáiduvvama rájiid vuostá boahtimuš lea dat, go árbevirolaš dieđut ja máhtut eai sáhte šat adnojuvvot, eaige sápmelaččat sáhte šat eallit sámi eallinvuogi mielde ja bargat sámi ealáhusaiguin sámi dábiid ja árbevieruid mielde. Sápmi lea maid vuovdiluvvama – leago gubbarastinčuokkis dat, go duovdda earáhuvvá amasin, dovdameahttun duovddan, masa laktásan ovdalaš sámi báikenamat eai šat gusto.
Leago Suomas juo boahtán gubbarastinčuokkis – dušše 23 % sámimánáin ja -nuorain orrot sámiid ruovttuguovllus. Sámiid ruovttuguovllu olggobealde orru dál goalmmát buolva sápmelaččat, ja sáhttánai juo hupmat gávpotsámikultuvrras. Sápmelaččaid veahkadatstruktuvrra gárganeapmi váikkuha mearrideaddji ládje dálkkádatrievdamii vuogáiduvvamii, ja sápmelaččaid mearri lea juo dál kritihkalaš vuollegaš ruovttuguovllus. Mis leat boazosiiddat, main eai leat dárbahassii nuorat ja mánát joatkit ealáhusa. Goas boazu ii šat bastte vuogáiduvvat dálkkádatrievdamii ja goas ealus buresbirgen ja šládjamihtilmas eallin lea rievdan?
Mearrideaddji oba sámi kultuvrii ja árbevirolaš sámi ealáhusaide lea, makkár eallinválljemiidda ja orrunbáikkiide dat sápmelaš mánát ja nuorat, geat orrot sámiid ruovttuguovllus, gártet. Mii diehtit hui čielgasit mot ovtta buolvva áigge dáhpáhuvvan sámegiela dehe ealáhusa nohkan lea mielddisbuktán giela ja árbevieru duššamii sogas – dás leat ee. sámiid duohtavuohta- ja soabadankomišuvdna čoaggán eatnat dieđu.
Doaibmabijut, mat dahkkojuvvojit dál, mearridit sámi álbmoga boahtteáiggi. Doaibmabijuin lea hoahppu. Mii dárbbahit ságastallama, dutkandieđu ja sámi árbevirolaš dieđu eaiggádiin oainnuid ja jurdagiid das, mat leat sosiálalaš ja kultuvrralaš gubbarastinčuoggát sápmelaččaide eamiálbmogin dálkkádatrievdamis. Dáid áššiid sámi dálkkádatráđđinai galgá suokkardallat ja gávdnat doaibmabijuid, maiguin sáhttit caggat sosiálalaš ja kultuvrralaš gubbarastinčuoggáid joksama. Čovdosat gubbarastinčuoggáide galggalii gávdnat sámi dálkkádatrievdama vuogáuduvvanprográmmas, mii vejolaččat ráhkaduvvo.
Juvvá Lemet
Sámi dálkkádatráđi ságadoalli
Govvá: Juvvá Lemet, Beahci Bievrrajávrri meahcceguovllu duoddaris