Eurohpa Uniovnna komišuvnna dálkkádatovttadat ordnii 26.2.2026 gáidduskonfereanssa (ClimaConference) komišuvnna dálkkádatáššiiguin bargi virggehasaide vuoiggalaš dálkkádatpolitihkas. Ovdanbukten konfereanssas dálkkádatrievdama váikkuhusaid sámi kultuvrii, sámi dálkkádatráđi doaimma ja ovdanbuktojumiid vuoiggalaš dálkkádatpolitihka ovdánahttima váste sápmelaččaid dáfus. Bukten ovdan maid kritihka EU dutkan- ja prošeavttaruhtadeami ohcama ja hálddahusa ordnema váilevašvuođain, vai dat livčče sápmelaš doibmiide olaheamis. Dát bohciidahtii beroštumi. Olu EU ruhtadaninstrumeanttain gáibidit máŋggaálbmotlaš lahkananvuogi ja sámi prošeavttaid ollahuhttin lea dákkár dáhpáhusas váttis.
Vaikko nohkki dálvi lea leamaš galmmas sámiid ruovttuguovllus, molsasuddivuohta ja ravddamus dilit leat lassánan. Dálkkádatráđi lahttu Hilppa Gregow lea leamaš čállime dutkamuša Dálkediehtaga instituhta áššedovdiiguin spiehkastatbáhkka geasis 2024, mii lei mihtidanhistorjjá báhkkaseamos. Davimus Sámis Geavu dutkanstašuvnnas ledje mihtiduvvon 25 báhkkabeaivvi, mii lea olahus. Báhkka geassi váikkuhii biehtadahkkásit bohccuid buresbirgemii ja guollemáddodagaide, ja boazoolbmot leat raporteren lassánan boazojámuin báhkkasiid dihte. Báhkas heajuda bohccuid vejolašvuođa ráhkkanit dálvái.
Ođđa uhkkin leat maid ođđa boazodávddat, main Sámi dálkkádatráđđi čoaggá bárrahiin áiccastagaid SAAMI-INDI-prošeavttas. Ruoŧas leat dahkkojuvvon vuosttaš áiccastagat ruksessarvva parapox-viruša njoammumis ja vuogáiduvvamis bohccuide. Parapox-virusat mielddisbuktet liikerievdamiid ja ruppiid bohccuid njunis, baksamiin, njálbmeguovnnjis ja čalbmeluomain. Boazoolbmot leat raporteren SAAMI-INDI-prošeavttas ee. setaria tundra -čoavjecuozzamáđu dagahan njoammumiid lassáneamis. Setaria tundra dagaha bohccuin čoavjecuozzavuolšši.
Mii vuoiggalaš dálkkádatpolitihkka lea sápmelaččaid dáfus ?
Dat sáhttá árvvoštallojuvvot čoggot ee. čuovvovaš oassedagaldagain:
- sámi kulturvuogi ja eallinvuogi vuogáiduvvan ja seailun
- árbevirolaš dieđu, luonddugaskavuođa ja sámegiela seailuma dorvvasteapmi
- dálkkádatrievdama váikkuhusaid goahcan sámiid ruovttuguovllus ja juo dáhpáhuvvan váikkuhusaid goahcan
- sámi kultuvrra mieldásaš dálkkádatdoaimmaid resurseren ja ollahuhttin
- juo dáhpáhuvvan kultuvrralaš, gielalaš, biraslaš ja eanangeavahuslaš rievdadusaid vuhtiiváldin dálkkádatdoaimmain dehege kumulatiivvalaš váikkuhusaid identifiseren dálkkádatdoaimmain, noađđejohkimis ja buhttemis
- sámi kultuvrra dárbbuid identifiseren ja ollahuhttin sihke váikkuhusaid bukti osolašvuođa lasiheapmi dálkkádatdoaimmaide, váikkuhusaid árvvoštallamii ja čuovvumii, mii guoská sápmelaččaid
- mearrádusdahkan, mii vuođđuduvvá dutkojuvvon dihtui ja árbevirolaš dihtui, dálkkádatpolitihkalaš mearrádusain
Mot vuoiggalaš dálkkádatpolitihkka lea ollahuvvan sápmelaččaid dáfus?
Sámi dálkkádatráđi vuođđudeapmi lea leamaš stuora ovdánanlávki, muhto en leat hástalusat das, mot sámi dálkkádatráđi buvttdan diehtovuođđu váldojuvvo vuhtii mearrádusain ja beroštupmeveardádallamiin. Vuoiggalaš dálkkádatpolitihka ovdánahttin gáibida holisttalaš čovdosa, ja sávaldat lea, ahte ee. sámi duohtavuohta- ja soabadankomišuvnna doarjun, dávjá ovdanbuktojuvvon sámi dálkkádatrievdama vuogáiduhttinprográmma ráhkadeapmi álggálii hohpolaččat. Orru goitge leame nu, ahte sámi dálkkádatráđis ii livčče rolla vejolaš vuogáiduvvanprográmma ráhkadeamis, daningo Yle Sámi ođđasiid mielde sámedikki dievasčoakkán lea mearridan, ahte prográmma ráhkaduvvolii eanan- ja meahccedoalloministeriija ja sámedikki ovttasbargun. Boahttevuođas galgánai suokkardallat, ahte mii rollaid sámi dálkkádatráđis lea dálkkádatrievdama vuogáiduvvanbarggus ja makkár mearkkašupmi sámi dálkkádatráđi buvttadan diehtovuođus lea sámi institušuvnnaid ja ministeriijaid dálkkádatbarggus.
Sámi dálkkádatráđđi lea iežas evttohusas ee. duohtavuohta- ja soabadankomišuvnna parlamentáralaš čuovvunjovkui ovdanbuktán, ahte sámi dálkkádatráđi rolla vuogáiduvvanplána ráhkadeamis livččii diehtovuođu čohkken, analyseren, doaibmabidjoevttohusaid ráhkadeapmi dan maŋŋel go dat lea gullan sámi árbevirolaš dieđu eaiggádiid ja doaibmabidjoevttohusaid vuođđun livččii dieđu ovttasbuvttadeami prinsihpat ja váikkuhusaid árvvoštallamat. Sámi dálkkádatráđđi lea maid ovdanbuktán, ahte doaibmabijuid válljema ja plána dohkkeheapmi galggalii dáhpáhuvvat ovdamearkka dihte áššái gullevaš ministeriijaid, sámedikki ja nuortalaččaid siidačoakkáma oktasaš dohkkehanproseassain.
Vuogáiduvvan EU dásis
Eurohpa birasvirgedoaimmahaga vuogáiduvvanáššedovdi Hanne van der Berg ovdanbuvttii konfereanssas virgedoaimmahaga dahkan raportta dálkkádatrievdama sosiálalaš vuoiggalašvuođas Eurohpas. Raporttas gieđahallojuvvojit maid sápmelaččaid raššivuohta dálkkádatrievdamis sihke álbmotlaš doaimmat sápmelaččaid dálkkádatrievdama vuogáiduvvama ovdánahttima váste, oktan ovdamearkan ee. Sámi dálkkádatráđđi. Raporta ávžžuha, ahte historjjálaš eahperievttálašvuođat identifiserejuvvojit, eamiálbmogat galggale leat buorebut mielde hálddahusproseassain ja vuogáiduvvandoaimmat galggale plánejuvvot ovttas gaskavuođas árvvuide, sierralágán oainnuide ja dárbbuide. Sámiid rievttit gieđahallojuvvojit osiin, mat gusket eanandoalu ja biebmovuogádaga.
Eurohpa Uniovnna dásis mearriduvvojit dálkkádatrievdama goahcan- ja vuogáiduvvanulbmilat, mat gusket maid Suoma. Lea đuođaid dehálaš, ahte dálkkádatrievdama ja dálkkádatmearrádusaid váikkuhusain ožžojuvvo diehtu njuolga komišuvdnii ja sámi dálkkádatráđi čoggin diehtovuođđu sáhttá adnojuvvot ávkin EU-dási dálkkádatmearrádusdahkamis. Eerret eará dán dihte Sámi dálkkdatráđđi jorgalahttá bárrahiin guovddášraporttaidis eŋgelasgillii.
Juvvá Lemet
Sámi dálkkádatráđi ságadoalli