Ávvudit sámi álbmotbeaivvi jagi 1917 dollojuvvon vuosttaš davviriikkalaš sámi čoahkkima gudnin, mii dollojuvvui Troanddimis. Čoahkkin álggahii fásta rájiid rasttildeaddji ovttasbarggu sierra riikkaid sápmelaččaid gaskkas. Čoahkkima stuorimus fuollan lei sápmelaččaid eallinvejolašvuođaid seailun, danigo riikkarájit váttásnuhttet sápmelaččaid nomadisttalaš eallinvuohkái, boazobargui, ja sápmelaččat masse eanet ah’ eanet guovlluideaset váldoálbmogii. Dát vuosttaš sámi čoahkkima fáttát leat en áigeguovdilat ja čoavddekeahttá.
Dálkkádatrievdan lea earáhuhttán ja earáhuhttá sápmelaččaid eallinbirrasa Sámi eatnama juohke guovllus ja ruoná sirdáseami fidnut Norggas ja Ruoŧas gáržžidit sápmelaččaid eallinsaji. Dutkandiehtu ja sápmelaččaid árbevirolaš diehtu duođaštit nuppástusaid ja daid váikkuhusaid, muhto seammas maid sápmelaččaid návcca ja hálu vuogáiduvvat ja sirdit kultuvrraset buolvvas nubbái, maiddái váttes diliin.
Sápmelaččaid ruovttuguovllu dálkkádat lea rievdan ja rievdá dás duohko. Sápmelaččaid árbevirolaš ealáhusat muosáhit mearkkašahtti hástalusaid – mot dorvvastit bohccuide dárbahassii ealádaga, gos oažžu vuođđoávdnasiid ja mot guollebivdu lihkostuvvá earáhuvvan diliin. Sápmelaččat leat áiccadan rievdadusaid eallinbirrasisttiset dárkket, ja rievdadusat gulletnai dáláš árgabeaivái. Nuppástusaid ipmirdeapmi ii leat ovttageardán, daningo dilit rievddadallet dávjjit ja dávjjit ja jagis jahkái, iige vuogáiduvvamii báze sadji.
Dálkkádatrievdan lea okta stuorimus uhkiin sámi kultuvrii. Muhto sámi searvvuš sáhttá veahkehit vuogáiduvvat dálkkádatrievdamii ja sápmelaččaid árbevirolaš ealáhusat – dego boazodoallu – sáhttet goahcat guovlluguovdasaččat dálkkádatrievdama biehtadahkes váikkuhusaid. Sámi dálkkádatráđi čoaggin dutkanmateriála ja árbevirolaš dieđu eaiggádiid dieđuid vuođul sáhttá árvvoštallat, ahte sámi kultuvra ja árbevirolaš ealáhusat leat ovttaáigásaččat uhkivuložat, muhto sápmelaččat dáistalit iežaset kultuvrra ealáhusaid beales. Mearrideaddji lea, mot láhkaásaheamis, mii stivre sámi ealáhusaid, dorvvastuvvojit sápmelaččaid rievttit sihke dálkkádatrievdamii vuogáiduvvan ja goahcan. Sámi dálkkádatráđi čoaggin diehtovuođu vuođul sáhttá árvvoštallojuvvot, ahte riikkabeivviid olis gieđahallanvuloš boazodoalloláhkaásaheami ođastussan ii dávis dáidda hástalusaide.
Sámi dálkkádatráđđi lea gullan sámi nuoraid, ja sis lea nanu jáhkku sámi kultuvrra ja árbevirolaš ealáhusaid boahtteáigái earáhuvvi dálkkádagas. Dása dárbbahuvvo maid servodaga ja dieđaservoša doarjja. Mearrideaddji oba sámi kultuvrra boahtteáigái lea, mot servodat meannuda sámi nuoraiguin ja láhčá sidjiide vejolašvuođa doalahit sámi kultuvrra ja sirdit dan boahttevaš buolvvaide. Sápmelaččain galgá leat vejolašvuohta vuogáiduvvat dálkkádatrievdamii sámi kultuvrra mielde, bajásdoaladettiin iežaset giela, kultuvrra ja ealáhusaid.
Sámi dálkkádatráđđi lea doaibman jagi 2023 rájes. Doaimma prinsihppan lea akademalaš ja sámi árbevirolaš diehtu. Dálkkádatráđi bargun lea buvttadit dieđu, gullat sámi servoša, gávdnat čovdosiid dálkkádatrievdama vuogáiduvvamii ja goahcamii ja dákko bakte gávdnat čovdosiid oasistis maid daidda hástalusaide, mat gávnnahuvvoje jagi 1917 sámi konfereanssas. Bargu ii lihkostuva almmá sámi árbevirolaš dieđu eaiggádiid ja dieđaservoša vuimmiid ovttastahttima ja áššedovdamuša. Sámi dálkkádatráđđi sávvá – ja bivdá sámi árbevirolaš dieđu eaiggádiin oainnuid ja ovdanbuktojumiid das, maid galggalii bargat, vai sámi kultuvra seailu eallinvuoimmálažžan liegganeaddji dálkkádagas.
Sámi álbmotbeaivi lea illubeaivi oba Supmii – Suomas orru oassi Eurohpa Uniovnna áidna eamiálbmogis ja sámi kultuvra lea eallinvuoimmálaš visot hástalusain fuolakeahttá. Dáiguin sámiiguin sávve buori sámi álbmotbeaivvi ja árvaletne, ahte duddjot eavttuid dasa, ahte sámi álbmotbeaivi sáhttá ávvuduvvot vel boahtteáiggenai liegganeaddji dálkkádagas fuolakeahttá.
Iisku Juhána Juvvá ja Heaikka Ovllá Iŋggá Lemet, sámi dálkkádatráđi ságadoalli
Guhtur-Biera-Jovnna-Mauri ja Iisku-Iŋgga-Biret-Ánne Petra-Biret, sámi dálkkádatráđi várreságadoalli
📷 Petra Magga-Vars